Tere Kallid Fotoklubilised!:)

Soovin Teid kutsuda saamaks osa millestki mõnusalt unikaalsest. Nimelt mu hea kursavend (MTÜ Active Life´st) alustas lisaks ratta- ja loodusmatkade korraldamisele just ka Fotoretki korraldama ning pakkub TLÜ Fotoklubi liikmetele osavõtusoodustust!;)

Millega tegu? --> Fotoretk on üritus, mille raames käiakse looduses erinevatel aegadel erilistes kohtades pildistamas. Tegemist on sõbraliku tegevusega, mis populariseerib aktiivseid eluviise ja fotograafiat. Väljasõit võib toimuda juba enne päikesetõusu või peale päikeseloojangut, niiet valmis tuleb kõigeks olla;) Lisaks esitab iga fotograaf kolm oma parimat töötlemata fotot, mis lähevad hääletusele ning parim saab premeeritud:)

Järgmine fotoretk: 14. aprill (nelajp.) kell 5:00-9:00

Fotorektest lähemalt: Kevadhommik rabas. Plaanis on varahommikune väljasõit Viru rappa, kus juhtuda võib nii mõndagi - vaatelisest päikesetõusust tedremänguni. Start on juba enne päikesetõusu 5:00 Sikupilli parklast ning tagasi parajalt 9:00, niiet kel vaja jõuab ilusti kooli või tööle:)

Hind: 17€. TLÜ Fotoklubi liikmetele aga 11€, ning kui tulemas oleks üle 4-fotoklubi liikme saaks veel soodsamalt;) (Selgitusse kirjutage sel juhul : Fotoretk, Teie nimi, TLÜ Fotoklubi)!:)

Hind sisaldab: Inimeste ja varustuse transporti sihtohta ja tagasi; preemiaid; sooja teed ja vett; mõnusat elamust:)

Lisainfo retke olemusest ning enda registreerimisest:

http://active-life.weebly.com/fotoretk.html

http://active-life.weebly.com/uploads/5/7/7/0/5770010/fotoretke_tingimused.pdf

Kõik huvilised olete oodatud ühinema! :)

NB. Regamine lõppeb 13. aprill 17:00

Tervitused,

Annika L.

Millest oli juttu 29.03.2011

Eelmisel koosolemisel näitas meile oma pilte ja rääkis muuhulgas Islandi muljetest Laura Barbo, kelle fotosid saab näiteks näha tema blogist.

Tutvustatud sai ka Helsingis Kaapelitehdas'es asuvat Soome Fotomuuseumi, mis on alati väärt külastamist, kui teisele poole lahte satute. Alati on väljas mitu näitust korraga, seega igaüks leiab endale midgai huvipakkuvat ja inspiratsioon ning elamused on garanteeritud. Soovitan soojalt!

Eelmisel nädalavahetusel vaimustas mind näitus Animalcams, mis kujutab endast projekti, kus fotograaf on ehitanud lihtsatest materjalidest loomade, lindude ja putukate silmaehitust ja vaatevälja ning looma kõrguse ja elupaigaga arvestava kaamera, et edasi anda seda, kuidas näevad maailma nemad ja rõhutada seda, kui erinevad on nende visuaalsed kogemused ümbritsevast võrreldes inimesega.

1) Sellised on need isetehtud pinhole kaamerad:

2) Näituse väljapanek koos kaamera asukoha joonistega. 3) Nii näeb maailma lepatriinu.

Peale selle vaatasime ja analüüsisime Kevade ülesande raames saadetud ja üles pandud pilte. Kui kellelgi veel oma pilt postitamata on, siis tehke seda julgesti! Seeriad on ka muide teretulnud, ei pea alati olema ainult 1 pilt.

Uue ülesandena teile väike väljakutse ragistada ajusid ja mõelda pildistamise visuaalse poole asemel pigem rohkem pildistatava tähenduse peale - nimelt on tarvis teha järgneva kahe nädala jooksul autoportree, kuid seda niimoodi, et iseennast füüsilisel kujul pildile ei jää. Loomulikult võiks see pilt olla ka visuaalselt rabav ja tehniliselt hästi teostatud, selle vastu pole kellegil midagi. Kuid oluline on eriti nende objektide/subjektide/situatsioonide/ümbruse/vms mis teid iseloomustab ja teile tähtis on, valik ja pildile paigutamine :)
Autoportreede ajaloole saab tuvustuseks ja alustuseks pildi peale visata siin.
Natüürmorti (mis iga objektidest koosnev vaikelu põhimõtteliselt ju on) tutvustab sissejuhatuseks hästi see leht.
Ühesõnaga, ülesanne nimega - Autoportree ilma autota? hmm.. ei saa ikka eesti keeles öelda! Self-portrait without the Self tuleks riputada blogisse üles enne 12.04 tähtaega.
(ei tahaks päris öelda eesti keeles, et autoportree läbi objektide, sest mõni võib-olla tunneb, et teda iseloomustab hoopis miski muu kui kogum objekte. nii et laske kujutlusvõimel lennata!)

Järgmiseks korraks leppisime kokku välipildistamise workshopi teisipäeval, 12.04. kell 18:00-20:00 Kohtumispaigaks Linnahalli trepid. Kaart asub siin lehel.
Ärge unustage kaasa võtta oma kaamerat ja kui on, siis ka statiivi. Kui uhket kaamerat pole, siis ka mobiiltelefoni kaamera ajab asja ära, põhiline on õppida ümbritsevat teistmoodi nägema - ühesõnaga, kõige olulisem on kohal olla :) Saab hakkama ka ilma kaamerata, lihtsalt nii:

Palun andke oma osavõtust igaks juhuks ka eelnevalt teada läbi nende kanalite:

Facebook'i event
tlufotoklubi@gmail.com
Sindy - 55533537

"KEVAD" *Sulab välja*

Pilt on tehtud Tallinnas Pääskülas, Kadaka pst alguses. Kindlasti mitte tüüpiline kevadmeeleolu, ent siiski - pisut "kiiksuga", nagu ma isegi. Tõelise kevadetunde saaks alles siis, kui kõrval oleks teine pilt sellest, KUI sügavale hange see auto keset talve mattunud oli. Paraku jäi SEE klikk õigel ajal tegemata. Kunagi ei olnud fotokat kaasas, kui sealt mööda juhtusin minema, ja nii ta läks...

KEVAD ''Kevadkased pöörituses''

Minu pilt on siis suhteliselt värske, vaid paar päeva vana. Korra viskas mõnusat, päikesepaistelist ilma ning vaatasin välja oma lemmikteema kevadel - kased. Siin see pilt on.

Tants varakevadisel jääl

Pilt on tehtud täna varahommikul Käina lahel Hiiumaal
Peale tavaliste kajakate oli jääl 2 kotkast, 120 kormorani, laululuiged jms sulelised
:)

''KEVAD'' *Jäljed kevadesse*

Rändasin 250 km lõuna poole, lootuses näha voolavaid ojasid, tärkavaid taimi ning tunda sooja kevadõhku. Reaalsuses olid aga hanged põlveni ning õhk üsna karge, vähemalt päike säras aeg-ajalt. Porised jäljed lumel ning värviküllane päikeseloojang olid vähesed detailid, mis mulle 20. märtsil (Kagu-Eestis, kus sirged horisondid on haruldased) kevade võimalikku saabumist kuulutasid.

Kevadhommik

Olin kaotamas juba igasugust lootust kevadist pilti saada, kui üks hommik kööki astudes avanes selline vaatepilt - päikesekiired paitasid kurgitaime.

29.märtsi fotoõhtu

Hei!!

Annan teada, et siiski on 29.märtsil kokkusaamiskohaks see vana ja tuntud ruum T-318, seda siis loodetavasti viimast korda. Olge kohal kell 18.00! Kohtumiseni!

Springtime is the land awakening. The March winds are the morning yawn.

Kuna Tallinnas viibides pole siinsed tänavad hetkel mulle erilist inspiratsiooni kevadfoto tegemiseks andnud LUMISTE ilmadega, siis kasutan eelnevate aastate fotot, mis on tehtud Saaremaal, 4. aprillil. Sinililli oli kõikjal, loodame, et varsti saab fotosessiooni kordama minna :)

Kevad

"Suusamääre huulele"

Viimased päevad enne pildi ärasaatmistähtaega läksin Eestist ligi 600 kilomeetri kaugusele kevadet otsima. Lumi oli põlvini ning oli selge, et märtsikellukesi ja nartsisse ma ei leia. Siiski lootsin mõnd kevadist hetke püüda, mõnda kevadist inimest näha... Seegi plaan jooksis luhta, sest kõik olid sel päeval kuidagi põhjamaiselt tasakaalukad. Ühe sellise kevadise hetke siiski tabasin, sellise põhjamaiselt kevadise.

Kui eelmist kokkusaamist ja vaadatud pilte meenutada, siis võiks siia juurde mõelda järgmise pildi, kus tädi on ka juba ilma suusakeppideta ja kolmandal pildil siis suvekleidis...

Kevad - Lilled kevadise päikese käes

Et siis selline kevadine pilt tuli mul välja. Lumi on veel maas, aga päike soojendab juba :)

Pilt on tehtud noorteorganisatsiooni TEN üritusel. Meelelahutusprogrammi tõi osalejateni "uudisteankur" Uku uudistega laiast maailmast. Veidikene olen pilti ka töödelnud, mulle endale meeldib nii ta rohkem. Pilti vaadates meenus kohe viimane fotoklubi, kus räägiti, et iga foto peab mingi loo jutustama ja minu jaoks see pilt seda kohe kindlasti teeb.

29.märts

JÄRGMINE FOTOKLUBI KOOSOLEMINE TOIMUB 29.MÄRTSIL ALGUSEGA 18.00 TERRA MAJA TEISEL KORRUSEL. Ruum on veel täpsustamisel, ilmselt pole sama ruum, mis kolmandal, igatahes uks on lahti. Kusjuures tegu on viimast korda nö loenguvormis kokkusaamisega. Soovitan teil igati kohal olla. Lisage enda kevadpildid enne 29.märtsi blogisse. Kui te pole veel blogi liige, saatke kiri aadressile: tlufotoklubi@gmail.com

Õhus on juba tunda kevade lõhna...

...aga Londonis algab kevad tegelikult jaanuaris.

Hakake aga julgelt kevade pilte postitama! Tegin otsa lahti, et teil julgem oleks :)

Tehniline jutt 15.03.11

Tehnilist juttu oli päris palju - tegime selgeks, mida tähendab see lühend DSLR (Digital Single Lens Reflex ehk siis Digipeegel) ja mis vahe on sellel tavalise kompaktkaameraga. Seejärel üritasime orienteeruda selles tehniliste terminite virr-varris ja selgitada mõisteid nagu säri, ava ja ISO.

Säritamine
Kogu säri määramine fotograafias keerleb mõiste 'stop' ümber. Üks stop on filmile jõudva valguse koguse kahekordne muutus. Kui filmile jõuab kaks korda rohkem valgust, siis öeldakse +1 stop, kui pool valgusest siis -1 stop. Säri määravad 3 komponenti - säriaeg (shutter speed), ava suurus (aperture) ja kasutatav film (ISO).



Säriaeg on periood, mille jooksul lastakse filmile valgust langeda, sekundites või sekundi murdosades. Tavaliselt märgitakse sekundi murdosi täisnumbritega (90 tähendab 1/90-ndik sekundit), täissekundeid näitatakse kujul 1", 2"... Igal normaalsel kaameral on kasutada vähemalt säriaegade rida 1, 1/2, 1/4, 1/8, 1/15, 1/30, 1/60, 1/125, 1/250, 1/500, 1/1000 sekundit. Uuemad kaamerad võimaldavad kasutada ka vahepealseid väärtusi. Mida lühem on säriaeg, seda vähem jäädvustub pildile liikumist, pikema säriaja jooksul jõuab liikuv objekt läbida pikema tee ja filmile jäädvustub hägustunud kujutis:



Ava ehk F-number - lahtise ava juures on siis avaarv väiksem, kinnise juures suurem. Näiteks f/2.8 on lahtisem ava kui f/4.0 Ava näitab seda, kui palju valgust objektiivist filmile pääseb. Ka ava mõõdetakse stoppides, aga numbrid ise ei ole reas kahekordistuvad - standartne rida on f/1, f/1.4, f/2, f/2.8, f/4, f/5.6, f/8, f/11, f/16, f/22, f/32 (need numbrid on sellised sellepärast, et muutuv suurus on ringi pindala).



f/32 – kinnine ava ja pikk säriaeg:


f/5.6 - lahtine ava ja lühike säriaeg:



Filmi kiirus ehk see, mida väljendatakse ISO numbriga - kiirust suurendades suurendate ka filmi tundlikkust. Näiteks liikudes ISO 100'lt ISO 200'ni, jättes samal ajal f-numbri ehk siis ava samaks, saavutate sama säritamise kasutades samas 2 korda kiiremat säriaega. See tähendab seda, et näiteks pimedas on võimalik saada lühema säriajaga kiiremini pilt tehtud, kui samade settingutega väiksema ISO'ga. Meeles tuleb aga pidada seda, et suurem ISO toob endaga kaasa ka rohkem säbru ehk noise'i.

Kokkuvõttes, kui fotograaf ütleb näiteks, et konkreetne pilt on 2 stopi võrra üle valgustatud, siis see tähendab, et kahe stopi võrra liiga palju valgust on sisenenud kaamerasse. Oletame, et kaamera ava oli f/2.8. Kui väita, et pilt oli 2 stopi võrra üle valgustatud, siis ideaalne ava oleks pidanud olema f/5.6 (vaata allolevat tabelit) Samuti saab muuta vaid 1/3 või 2/3 stopist.
Kui pildistad pimedas keskkonnas ilma välguta, siis on parem kasutada nii väikese numbriga tähistatud, ehk siis kõige lahtisemat ava, mida kaamera võimaldab. f/1.4 on kõige lahtisem ava, mis kaameral olla saab, kuid need objektiivid on hästi kallid. Enamik objektiive avaneb kuni f/3.5, mis tuleneb sellest, et 35mm objektiivi pikkus jagatakse ava suurusega millimeetrites - f/3.5 tähendab 35mm on jagatud 10mm = 3.5



Hea leid oli koosolemise käigus avastatud: SLR kaamera online simulaator on hea vahend kõigile proovimiseks ja settingutega mängimiseks, et need keerulised tehnilised mõisted kiiremini selgeks saada. Kellel endal vastavate võimalustega kaamerad olemas on, siis proovige kindlasti kõiki nuppe näppida ja vaadake mis välja tuleb, see on parim viis õppimiseks. Toredat katsetamist!

* osa materjali refereeritud wikipeediast ja fotokala lehelt. Soovitan lähemalt uurida sealt ja igalt poolt mujalt internetist, see info on kõik olemas ja kättesaadav. Üks korralik raamat on aga ka hea investeering.

Millest oli juttu 15.03.2011

Foto räägib loo: peatusin veidi kultuuriantropoloogilsel taustal et leida seletust sellele, mida ja miks me tegelikult alateadlikult fotodelt otsime või miks me neid üldse teeme.

Storytelling ehk lugude jutustamine on inimestele ainuomane ja kõikides kultuurides ühine ürgne viis õppida, meelt lahutada, kinnistada moraale ja luua ning hoida kultuuri. Loo olulised osad on süžee, tegelased ja narratiiv. Homo sapiensile on hädavajalik rääkida ja kuulda lugusid. See on tähtsuselt teine vajadus peale toiduvajaduse ning kindlalt enne armastusvajadust ja peavarju. Miljonid inimesed suudavad elada ilma armastuse ja ulualuseta, kuid peaagu mitte ükski vaikuses.

Lascaux koopamaalingud

Kirjutamine tähendab kindlate märkide kasutuselevõttu, mis esindavad keelt ja selle kasutuselevõtt koos stabiilsete ja kaasaskantavate meediumitega on taganud selle, et lugusid on üles märgitud, ümber kirjutatud ja jagatud üle suurte regioonide.
Lugusid on graveeritud, kraabitud, maalitud, trükitud või tindiga joonistatud puule, bambusele, elevandi- ja muudele luudele, savinõudele, saviplaatidele, kivisse, palmilehtedest raamatutesse, nahkadele, puukoorele, paberile, siidile, lõuendile ja teistele tekstiilidele, filmilindile ja säilitatud elektrooniliselt digitaalsel kujul. Ka keerulised tätoveeringud võivad esitada lugusid. Fotokujutised on ka lihtsalt üks keel, visuaalsete sümbolite keel. Hea foto ei ole vaid ilma pidepunktita muster, vaid omab mingit fookuspunkti, mille ümber kõik ümbritsev, nt taust, mingisuguse tähenduse, loo, tekkisimisele kaasa aitab.



See ürgne vajadus selgitab meis kõigis pulbitsevat vajadust kuidagi jäädvustada oma eksistents, jutustada oma lugu - kraapides oma nime avaliku käimla uksele või pildistades olulisi sündmusi ja inimesi. Loo kontseptsioonist vähemal või rohkemal määral ei saa me keegi pildistades üle ega ümber.

Rääkides kuulsatest fotograafidest, kes eriti ilmekalt oma piltidega mingit lugu edasi anda on osanud, on headeks näideteks need, millest sai eelmine kord räägitud (v.t. eelmisi blogi sissekandeid) kuid tooks uusi näiteid ikka ka:

Sally Mann sai kuulsaks suurte must-valgete fotodega oma noortest lastest, kahest tütrest ja pojast, kes jooksid nende koduaias alasti ringi. Tama tugev loomus tuleb läbi tema fotode ning veider peretunnetus ning seksuaalsuse piirimaid kompav alatoon. Tema fotod räägivaid vaevu hoomatavaid iidseid lugusid milles võib eedenliku paradiisiaiaga paralleele tuua, vihjates samas noorte väga julgele ja iseteadlikule loomule.

Robert Capa, legendaarne sõjafotograaf.
Martin Parr räägib oma fotodega ülimalt ilmekaid lugusid hoopis teisiti.
Diane Arbus'i fotod inimestest jutustavad nende kohta palju.

Veidi teistmoodi näide on Elliott Erwitt - Sequentially yours kus lugu koorub välja läbi mitme järjestikuse kaadri,
mis on väga huvitav ja päris vaimukas lähenemine. Välja on tulnud sellised veidi koomiksi moodi lood.

Kevad kaamerasse

Enesetutvustuseks just see kevadine kirge täis pilt. Selle saamiseks oli vaja istuda tiigi kaldal neli tundi ja teha sadu võtteid... Tõeline fotojahi pilt.

Hääd Tallinna Ülikooli kaasfotofännid, kutsun teid ka oma esimesele virtuaalsele fotonäitusele, sissepääs selle lingi kaudu.

Ja niisama fotod (need millest veel näitust pole kokku pannud) on SIIN blogis. Neid võite kah vaadata kui aega ja huvi - äkki mõnele meeldib ka :)

Kuidas muuta pildisuurust?

Kuna ma muutsin hiljuti siis postitustekasti ka laiemaks, siis on võimalik maksimaalselt kohe 660 px suuruseid pilte näidata (pildile klikkides avaneb suurem pilt). Kui sa postitad pilti, siis on sul võimalik valida nii paigutuse kui ka kolme suuruse vahel. Vali mida iganes soovid. Kui aga soovid, et su pilt on koheselt postituslahtris pisut suurem, siis siinne pilt on heaks näiteks. On juba eelpool mainitud, et maksimaalselt saab olla 660px lai (seda paluks siis ainult horisontaalse pildi puhul, WIDTH). Vertikaalse pildi puhul võiks olla mõõtmed 467x700 px ehk või vähemalt nõnda, et 467 px oleks lühema külje pikkus (ehk siis WIDTH). Näites on horisontaalse pildi laiuseks 400 px, kui ma soovin seda koheselt pisut suuremalt näidata, siis panen selle asemele 660px ja kõrguse 267px asemele panen näiteks 440px (seda viimast vaadake ise, vastavalt pildikülgede suhtele). Et pilt kuvataks pisut suuremalt, siis vahetage ettenäidatud kohas ka see s400 s1600 vastu.

PEALE SELLE, kui postitate pilte, siis pange labels-ite kasti märksõna 'foto'.

Loodan, et liiga keeruline polnud, kel küsimusi, esitagu neid siin.

Värvide mäng

Olgugi, et huvitun peamiselt looduse jäädvustamisest (inimesed ning nende loodu jäävad minu fotodepagasis pigem tahaplaanile), valisin siia postitamiseks aga hoopis sellise pildi... Sest selles värvidemängus kohtuvad nii inimese kui ka looduse poolt tekitatu - valgus. Ja tihti on just õige valgus see, mis teeb ühest tavalisest pildist ja hetkest selle erilise.

Antud foto sündis siis 2009. aasta septembrikuus, peale imelist päikeseloojangut Tallinnas Russalka kuju lähistel.

Kes tunneb huvi, võib ka mu teisi pilte uudistada. Need leiab siit -> http://www.flickr.com/photos/mekymex/ Tõsi on muidugi see, et viimasel ajal sinna eriti palju pilte lisandunud ei ole, aga loodan seda asja tänu TLÜ Fotoklubile peagi parandada.

Ilusaid pilte kõigile! Merle :)

4. fotoõhtu

HEI!

Neljas fotoklubi koosolemine toimub teisipäeval, 15.märtsil kell 18.00 ruumis T-318. Võtke kaasa hea tuju!

Üllatuskülaline tuleb meile 29.märtsil ning üleülejärgmine kord oleme pidamas koosolemist juba ilusate ilmastikuolude korral väljas ehk siis tõstame taset ning hakkame praktiseerima erinevaid fotograafiaga seotud asju välitingimustes. Ärge enda kodust ülesannet unustage!!!

Lugege läbi ka nö kohustuslik kirjandus. Homme on viimane päev esitada oma pildid konkursile Looduse Aasta Foto 2011, reeglid ja osalemisvormid leiad SIIT

Lugege FB kaudu Vilde Meediaklubi kohta ning võtke sellest samuti osa!

Valemakro

Foto pärineb aastast 2007 ja tee siia postitusse leidis ta selle tõttu, et mulle väga meeldivad makrod, kuid minu kompaktkaamera (Sony DSC-H1) ei lase mul väga lähedale minna. Siin aga loob see tundmatu karvane taim omette efekti. Ja päikene meeldib mulle ka, tõeline looduslik prožektor!

City of sin or angels?

Tehtud 2009 aasta sügisel. Viimane loeng sai läbi ja tormasin parasjagu trammi peale, kui mind tervitas selline imeline kollane kuma, mis mähkis kogu linna kulda. Teel Hobujaama sadas veel korra ka peenikest vihma, mis tegi olukorra minu jaoks veelgi täiuslikumaks. Nagu oleksin järsku sattunud unenäkku või imedemaale. Hobujaama jõudnud, tegingi selle pildi. Pealkiri ise tuleneb sellest, kuidas päike linna kohal kumab - on see kurjakuulutav või õnnistav?

Nyaa-nyaa!

1. Kodune ülesanne: ''KEVAD''

HEI!



Teile on mõeldud see esimene kodune ülesanne. Nimelt pildistage lähiajal (KUNI 29.03.2011) midagi, mis seostuks kevadega. Pildil võivad olla nii inimesed, loomad, vaikelu. Ühesõnaga pange enda loovus proovile. Parematele piltidele jagame ehk isegi punkte. Pilt laadige ülesse siia blogisse nõnda, et pealkirjas sisalduks esiteks märksõna KEVAD ning seejärel teie endapoolne pealkiri. Edu!



Peale selle on teile nö 'kohustuslikuks kirjanduseks' Arne Aderi ja Urmas Tartese raamat ''Loodusfoto lugu ja lumm'', mis on näiteks hetkel Apollos soodushinnaga.




PS! Andke selle postituse all kommentaariga märku, mis teile selle blogi puhul ei meeldi ja mis meeldib, mis ka juures võiks veel olla!

=)

"Memories are heartbeats
Sounding through the years
Echoes never fading

Of our smiles and our tears.. "

Paar aastat tagasi, ühel mõnusalt soojal septembri õhtupoolikul põikasin puht juhuslikul läbi oma kodurannast - Kakumäelt.. ning voilaa:) plaanipärasest 15 min kujunes suht mitme tunnine session, mille käigus sai nauditud nii loojangu ilu, kui ka maagilisi peegeldusi särtsakate siluettide taustal. Sutsu kesine kvaliteet, ent ikkagi südamelähedane:)

Hugs & warm greetings,
Annika L. :)

kui ise ei tee, ei saa ka teistelt nõuda

Untitled
Chinatown, Melbourne, Australia. July 2010
Sindy Püssa

Ma ei oskagi öelda millisel hetkel täpselt minu visuaalne keel, stiil ning eelistused välja kujunesid. Ega algul seda ju ei olegi, vaid pildistatakse ikka ilusaid või põnevaid asju. Mind aga on tõmmanud asjad, mis on erilised oma tavalisuses. Tean vaid, et eimese kursuse esimeses projektis kasutasin juba oma oskust näha meid ümbristevas maailmas detaile, millest muidu mööda vaadatakse ja tõin need välja sellisel viisil, mis vaatajale mingi uue vaatenurga ja pildile mingi (tihti vaid vaevu hoomatava) allteksti andis. Ning sellele olen ma oma laias laastus oma... tööde massi? hmm.. 'body of work'i üles ehitanud. Mu flickr on praegu enamuses kinni keeratud, kuna ma ole maksnud, aga mu lõputöö 'Empty Ground' ja üks teine projekt (lihtsalt nime all 'Project') on olemas siin. Juhul kui siinne jutt ja ainult üks näide arusaamatuks jäid.

Millest oli juttu 01.03.11

Eile rääkisime heade fotode saladusest, kompositsioonist, tegime veidi tutvust fototeooria maailmaga ning vaatasime mõningaid ikoonilisi fotosid

Kompositsioon ehk siis pildistatavate subjektide/objektide paigutus pildil on fotode alustala number 1. Selle alla läheb suur hulk asju ning kõigest rääkida on võimatu - igaüks võiks ise googeldada seda teemat veidi ja uurida asja. NB: eriti pöörata tähelepanu just klassikalise maali alustõdedele.

Meie panime kompositsioonist rääkides põhirõhu kolmandikureeglile - see tähendab, et foto jagatakse kolmeks võrdseks osaks ja pildi kompositsioon võiks olla ideaalis üles ehitatud nende kujuteldavate joonte järgi.

Põhiline on meeles pidada, et horisont ei tohiks pilti poolitada keskelt kaheks ning pildistatav objekt ei peaks olema lihtsalt keset pilti. Küll aga on oluline teada, et reeglitele vastu hakkamine võib tuua just huvitavaid tulemusi ning on kunstnikke, nagu näiteks Salvador Dali, kes on kogu oma elutöö üles ehitanud sellele, et teha kõik täpselt vastupidi reeglitele. Kuid see vastuhakk peab olema teadlik ja mõtestatud - tema näiteks esitas inimestele väljakutse mõelda endi jaoks ümber traditsioonilised arusaamad tasakaalust ja disaini elementidest. Lihtsalt halba kompat sellega välja ei vabanda.

Fototeooria sai oma alguse sellest, kui 70'ndatel hakkasid filosoofid ja kirjanikud (mitte fotograafid ise) looma oma kriitiliste ja analüütiliste tekstidega uut diskursust

Üks põhilisi varajasi analüütisi tekste fotograafia teemal oli Susan Sontagi 'On Photography' aastal 1977. Susan Sontag'i kohta siit.
Ja teine põhjapanev tekst oli Roland Barthes'i raamat 'Camera Lucida' aastal 1980
kus ta tutvustas oma teooriat hea foto komponentide - studium ja punctum - kohta. Studium tähendab siis seda kõike, mis meile fotos huvi pakub, infot annab ning meile ehk ka meeldib. Kuid punctum on see seletamatu miski, mis meid otsekui torkaks, see maagiline ja kõigi jaoks enamasti erinev faktor, mis like'ist love'ini viib ning selle foto meile eriliseks ja milleksi enamaks kui lihtsalt visuaalseks informatsiooniks teeb. Minu jaoks näiteks oli Karl Anderi näidatud siilipildil punctum'iks leheke siili okaste vahel või siis kärbes konna otsaesisel. Kuid punctum võib olla ka palju väiksem ja vähemmärgatav detail, mis meid mingil põhjusel otsekui näpistab ja sellega hinge läheb või pildile midagi olulist juurde annab, mis selle eriliseks teeb.

Vaatasime mõningaid olulisi ja legendaarseid fotosid, mis on muutnud ajalugu ja inimeste elusid ning milles peitub see 'miski' mis neid teistest erilisemaks teeb. See võib olla hästi tabatud 'õige hetk', see võib olla ideaalne kompa või see müstiline punctum, kuid iga hea foto räägib LOO. Ja sellel teemal tahan ma veel edaspidi pikemalt peatuda.

Senikaua katsuge teha pilte ja vaadata pilte - maale, fotosid, filmikaadrite kompositsioonilist ülesehitust - ning katsuge näha seda, mida enne ei näinud.

Fotograafid, kellest rääkisime:

Annie Leibovitz (klikkige, et lugeda seda tutvustavat artiklit temast - see seletab veidi ka tema suhet Susan Sontag'iga. Ning ei, kumbki nendest ei olnud mees! :P) 'Life through a lens' on suurepärane film selle andeka ja väga eduka fotograafi elust ja karjäärist, soovitan soojalt. Peaks saama osade kaupa youtube'is seda tasuta vaadata ka saama. Googeldage teda ja vaadake tema fotosid, need on ideaalse kompositsiooni ja läbimõeldud süžee musternäidised.

Henry Cartier-Bressoni fotod on moodsa fotoajakirjanduse alustaladeks. Loe tema kohta siit.

Share
|