Tehniline jutt 15.03.11

Tehnilist juttu oli päris palju - tegime selgeks, mida tähendab see lühend DSLR (Digital Single Lens Reflex ehk siis Digipeegel) ja mis vahe on sellel tavalise kompaktkaameraga. Seejärel üritasime orienteeruda selles tehniliste terminite virr-varris ja selgitada mõisteid nagu säri, ava ja ISO.

Säritamine
Kogu säri määramine fotograafias keerleb mõiste 'stop' ümber. Üks stop on filmile jõudva valguse koguse kahekordne muutus. Kui filmile jõuab kaks korda rohkem valgust, siis öeldakse +1 stop, kui pool valgusest siis -1 stop. Säri määravad 3 komponenti - säriaeg (shutter speed), ava suurus (aperture) ja kasutatav film (ISO).



Säriaeg on periood, mille jooksul lastakse filmile valgust langeda, sekundites või sekundi murdosades. Tavaliselt märgitakse sekundi murdosi täisnumbritega (90 tähendab 1/90-ndik sekundit), täissekundeid näitatakse kujul 1", 2"... Igal normaalsel kaameral on kasutada vähemalt säriaegade rida 1, 1/2, 1/4, 1/8, 1/15, 1/30, 1/60, 1/125, 1/250, 1/500, 1/1000 sekundit. Uuemad kaamerad võimaldavad kasutada ka vahepealseid väärtusi. Mida lühem on säriaeg, seda vähem jäädvustub pildile liikumist, pikema säriaja jooksul jõuab liikuv objekt läbida pikema tee ja filmile jäädvustub hägustunud kujutis:



Ava ehk F-number - lahtise ava juures on siis avaarv väiksem, kinnise juures suurem. Näiteks f/2.8 on lahtisem ava kui f/4.0 Ava näitab seda, kui palju valgust objektiivist filmile pääseb. Ka ava mõõdetakse stoppides, aga numbrid ise ei ole reas kahekordistuvad - standartne rida on f/1, f/1.4, f/2, f/2.8, f/4, f/5.6, f/8, f/11, f/16, f/22, f/32 (need numbrid on sellised sellepärast, et muutuv suurus on ringi pindala).



f/32 – kinnine ava ja pikk säriaeg:


f/5.6 - lahtine ava ja lühike säriaeg:



Filmi kiirus ehk see, mida väljendatakse ISO numbriga - kiirust suurendades suurendate ka filmi tundlikkust. Näiteks liikudes ISO 100'lt ISO 200'ni, jättes samal ajal f-numbri ehk siis ava samaks, saavutate sama säritamise kasutades samas 2 korda kiiremat säriaega. See tähendab seda, et näiteks pimedas on võimalik saada lühema säriajaga kiiremini pilt tehtud, kui samade settingutega väiksema ISO'ga. Meeles tuleb aga pidada seda, et suurem ISO toob endaga kaasa ka rohkem säbru ehk noise'i.

Kokkuvõttes, kui fotograaf ütleb näiteks, et konkreetne pilt on 2 stopi võrra üle valgustatud, siis see tähendab, et kahe stopi võrra liiga palju valgust on sisenenud kaamerasse. Oletame, et kaamera ava oli f/2.8. Kui väita, et pilt oli 2 stopi võrra üle valgustatud, siis ideaalne ava oleks pidanud olema f/5.6 (vaata allolevat tabelit) Samuti saab muuta vaid 1/3 või 2/3 stopist.
Kui pildistad pimedas keskkonnas ilma välguta, siis on parem kasutada nii väikese numbriga tähistatud, ehk siis kõige lahtisemat ava, mida kaamera võimaldab. f/1.4 on kõige lahtisem ava, mis kaameral olla saab, kuid need objektiivid on hästi kallid. Enamik objektiive avaneb kuni f/3.5, mis tuleneb sellest, et 35mm objektiivi pikkus jagatakse ava suurusega millimeetrites - f/3.5 tähendab 35mm on jagatud 10mm = 3.5



Hea leid oli koosolemise käigus avastatud: SLR kaamera online simulaator on hea vahend kõigile proovimiseks ja settingutega mängimiseks, et need keerulised tehnilised mõisted kiiremini selgeks saada. Kellel endal vastavate võimalustega kaamerad olemas on, siis proovige kindlasti kõiki nuppe näppida ja vaadake mis välja tuleb, see on parim viis õppimiseks. Toredat katsetamist!

* osa materjali refereeritud wikipeediast ja fotokala lehelt. Soovitan lähemalt uurida sealt ja igalt poolt mujalt internetist, see info on kõik olemas ja kättesaadav. Üks korralik raamat on aga ka hea investeering.