Kevad
"Suusamääre huulele"Viimased päevad enne pildi ärasaatmistähtaega läksin Eestist ligi 600 kilomeetri kaugusele kevadet otsima. Lumi oli põlvini ning oli selge, et märtsikellukesi ja nartsisse ma ei leia. Siiski lootsin mõnd kevadist hetke püüda, mõnda kevadist inimest näha... Seegi plaan jooksis luhta, sest kõik olid sel päeval kuidagi põhjamaiselt tasakaalukad. Ühe sellise kevadise hetke siiski tabasin, sellise põhjamaiselt kevadise.
Kui eelmist kokkusaamist ja vaadatud pilte meenutada, siis võiks siia juurde mõelda järgmise pildi, kus tädi on ka juba ilma suusakeppideta ja kolmandal pildil siis suvekleidis...
1 comments:
Hahaa, tore! Kusjuures see foto meenutab stiililiselt tõesti neid eelmine kord vaadatuid Elliott Erwitt'i töid :) Võib elavalt ette kujutada, et see on osa vaimukast seeriast läbi mille jutustatakse lugu põhjamaisest kevadest. Ega see lume puudumine ja lilled polegi kõige tähtsamad. Minu meelest on kevad, nagu fotograafiagi, all about the light and the feeling. Ja valgus sellel pildil on kohe kindlasti kevadine ning mõnus meeleolu ka olemas - suurepärane!
Kusjuures, lähemal vaatamisel hakkas see teeviit 'Tropiclandia'sse tõsiselt kahtlasena tunduma. Et kas oled selle sinna äkki photoshoppinud, et anda pildile mingi pooleldi varjatud puänt (kusjuures päris hea püant põhjamaa ja kevade kohta), sest sellist silti ei saa ju ometi olemas olla! Kuid ennäe imet, googlemapi järgi on selline piirkond on Vaasas tõepoolest olemas! :D
Post a Comment