I'll never let you sweep me off my feet.

_{Pilt on tehtud 2009. aasta juulikuus. Ei olnud eriti soojad ilmad, aga tuli tahtmine jalutama minna, seega ajasin teised endaga toast välja ja läksime mere äärde. Oli külm ja tuuline, aga sellel päeval õnnestus saada palju toredaid fotosid.
Valisin selle välja, kuna mulle ei meeldi konkreetselt ühte tüüpi asju pildistada: mulle pakub rõõmu nii inimeste kui looduse pildistamine.
Ja muidugi lemmikuks aastaajaks on suvi, olgu siis jahedam ilm või soe. :)}

Esimesed postitused.

Tolle linnu pildistamiseks tuli kannatada ligi -24 kraadist külma, põhjatuult ning niiskust. Loomulikult mängis olulist rolli ka see, et kõht oli tühjaks saanud. Ometigi ei lasknud miski mul lahkuda. Kõhuli jää peal sai jälgitud seda leevikesest pisut suuremat lindu. Sillerduse on tekitanud vesi ja juba madalamale vajuv päike, muidugi on oma osa ka sellel et pildistatud on see üsnagi madalalt.

Millest oli juttu 15.02.11

Sellel koosolemisel tegime üksteisega lähemalt tutvust. Kõik tutvustasid end ning rääkisid oma kogemustest fotograafiaga ning mida tahaksid siin klubis koos käies teada saada/harjutada vms. Kui keegi ei saanud tulla, või kui mõni oli küll kohal aga ei suutnud keskenduda või ei teinud märkmeid, siis siin on igaks juhuks selle asja tuum, millest mina rääksin, uuesti kokku võetult:

Fotograafia, olgugi et see meedium on umbkaudu 175 aastat vana, on tegelikult miski, mille ''loomismüüdiks'' võib pidada lugu Boutadese tütrest 657 e.Kr. Vana-Kreekas. Selle müüdi järgi joonistas see keraamiku tütar oma armastatu profiili varju, mille heitis seinale lambi valgusvihk, kontuurid seinale, ning salvestes seeläbi sõtta mineva kallima 'pildi'.

Tegelikult kasutatakse seda lugu enamasti skulptuuri ja joonistamise tekkimise kirjeldamiseks, kuid see sobib kenasti illustreerima seda peenikest ja hägust joont, mis tegelikult fotograafia ja kujutava kunsti vahel

on. Oluline erinevus on, et fotograafia (mis tuleb kreekakeelsetest sõnadest φῶς (photos) ''valgus'' ja γραφή (graphé) "joonistamine", mis koos tähendavab "valgusega joonistamine") on valguse poolt objektiivselt (mitte nagu pintsli- või pliiatsijoon, mis on alati subjektiivne) tekitatud jälg või ''recording'' millesti, mis oli reaalselt olemas. Samas kui maali, ükskõik kui täpse ja realistliku, puhul ei saa me iial kindlad olla, kas kujutatu on fantaasia või tegelikkus.

Lihtsam oli sellest seosest aru saada Daguerrotype'ide ajastul 1839-1864 (Louis Daguerre'i järgi, kes aitas seda leiutada) mil suudeti teha esimest korda püsivalt säiliv foto. Sel ajal ei olnud olemas negatiivi, vaid pilt säritati otse peegliks poleeritud hõbedapinnale ning säilitati spetsiaalses karbis. See oli ka esimene fotograafiline protsess, mida kommertslikel eesmärkidel kasutati. See side reealsete objektide ja inimestega, kes kunagi kaamera ees on seisnud, teebki fotograafia nii maagiliseks ja köitvaks. Fotokaamera on kui ajamasin.

Niipalju siis esialgsest ajaloolisest ja teoreetisest taustast. Järgmine kord tahaks näha igaühe kõige südamelähedasemat pilti, et saaks neid asrutada ja püüda mõitsa, mis need nii eriliseks või heaks teeb. Selleks tahaksin peatuda esmalt veidi fototeoorial ning ka seletada lahti, mida tähendab see, et iga hea foto peab rääkima loo ja kuidas seda saavutada. Tehniliste ja kunstiliste oskuste õpetamine on ka oluline, kuid selleni võib jõuda ka ülejärgmisel korral, esialgu on oluline igalühel ise midagi praktilist teha ja olla kaasatud õppimise protsessi teiste pilte vaadates.

Minust: minu nimi on Sindy Püssa ja võtan enda tausta ja tegevusala tavaliselt kokku sõnapaariga 'photographic artist'. Haridus ja kogemused - Digital Photography 2:1 Bachleor of Arts degree, London South Bank University. Olen tegelenud fotograafiaga u. 8 aastat ehk siis kõigega mis sinna juurde käib: klubid, kursused, fotograafide assisteerimine, näituste korraldamine, raamatute kujundamine, ajakirja välja andmine, loengute pidamine etc.

Share
|

Tere tulemast!